Mukormükoos on seene põhjustatud nakkushaigus Rhizopus spp., mida võib looduslikult leida keskkonnas, peamiselt taimestikus, mullas, puuviljades ja lagunevates produktides, mis võib pärast selle seene eoste sissehingamist põhjustada sümptomite ilmnemist.
Mukormükoosi sümptomeid esineb sagedamini inimestel, kellel on kahjustatud immuunsus, peavalu, palavik, silmade ja nina eritumine, näo punetus ja kõige raskematel juhtudel, kui seen jõuab ajju, võib märgata võib esineda ka krampe ja teadvusekaotust.
Mukormükoosi diagnoosi paneb üldarst või nakkushaigus kompuutertomograafia ja seenekultuuri abil ning ravi toimub tavaliselt süstitavate või suukaudsete seenevastaste ravimite, näiteks amfoteritsiin B abil.
Mukormükoosi sümptomid
Mukormükoosi sümptomid võivad varieeruda vastavalt inimese immuunsüsteemi üldisele seisundile ja seenele sattunud elundile, sest seene võib pärast sissehingamist piirduda ninaga või liikuda teistesse elunditesse, näiteks silmadesse, kopsudesse , naha ja aju. Üldiselt on mukormükoosi peamised tunnused ja sümptomid:
- Kinnine nina;
- Valu põsesarnades;
- Kõhre kaotus ninast, kõige raskematel juhtudel;
- Rohekas ninaverejooks;
- Nägemisraskused ja silmade turse, kui esineb silmahaigus;
- Flegma või verega köha;
- Valu rinnus;
- Hingamisraskused;
- Arestimine;
- Teadvuse kaotus;
- Rääkimisraskused.
Lisaks, kui seen jõuab nahani, võivad ilmneda punakad, kõvenenud, paistes valulikud kahjustused, mis võivad mõnes olukorras muutuda villideks ja moodustada lahtiseid, musta välimusega haavu.
Täpsematel juhtudel võib mukormükoosiga inimesel nahal olla sinakas varjund ja lillad sõrmed ning see on tingitud hapniku puudusest, mis on põhjustatud seente kogunemisest kopsudesse. Lisaks, kui nakkust ei tuvastata ega ravita, võib seen kiiresti levida teistesse elunditesse, eriti kui inimese immuunsüsteem on väga kahjustatud, jõudes neerudesse ja südamesse ning seades inimese elu ohtu.
Mukormükoosi tüübid
Mukormükoosi võib seeninfektsiooni asukoha järgi jagada mitmeks tüübiks ja see võib olla:
- Rinotserebraalne mukormükoos, mis on kõige levinum haigusvorm, mille korral seen jõuab ninasse, ninakõrvalkoobastesse, silmadesse ja suhu;
- Kopsu mukormükoos, mille käigus seened jõuavad kopsudesse, see on kõige levinum ilming teisel kohal;
- Naha mukormükoos, mis koosneb seeninfektsiooni levikust naha osades, mis võib ulatuda isegi lihasteni;
- Seedetrakti mukormükoos, mille korral seen jõuab seedetrakti.
On ka teatud tüüpi mukormükoos, mida nimetatakse levitatuks, mis on haruldasem ja tekib siis, kui seened migreeruvad keha erinevatesse organitesse, nagu süda, neerud ja aju.
Kes on kõige suuremas ohus
Mukormükoosi eest vastutavat seent võib looduslikult leida keskkonnast ja immuunsüsteem saab sellega kergesti võidelda. Immuunsüsteemis toimuvate muutuste korral on aga suurem oht nakkuse tunnuste ja sümptomite tekkeks.
Seega võib mukormükoos kergemini juhtuda dekompenseeritud diabeediga, HIV-nakkusega inimestel, kes kasutavad immunosupressiivseid ravimeid või kellele on tehtud näiteks siirdamine.
Kuidas diagnoosi pannakse
Mukormükoosi diagnoosi paneb üldarst või nakkushaigus, hinnates inimese terviseajalugu ja kompuutertomograafiat, mille eesmärk on kontrollida nakkuse asukohta ja ulatust. Samuti viiakse läbi röga kasvatamine, mis põhineb kopsu sekretsiooni analüüsimisel nakkusega seotud seene tuvastamiseks.
Mõnel juhul võib arst taotleda ka molekulaarset eksamit, näiteks PCR-i, et tuvastada seeneliike ja sõltuvalt kasutatavast tehnikast, organismis leiduvast kogusest ning magnetresonantsi, et uurida, kas mukormükoos on jõudnud struktuuridesse näiteks aju. Need testid tuleks teha võimalikult kiiresti, sest mida kiiremini diagnoos pannakse, seda rohkem on võimalusi nakkuse kõrvaldamiseks.
Mukormükoosi ravi
Mukormükoosi ravi peaks toimuma kiiresti, niipea kui haigus on diagnoositud, nii et paranemisvõimalused on suuremad ja seda tuleks teha vastavalt arsti soovitusele ning seentevastaste ravimite, näiteks amfoteritsiin, kasutamine veenis võib olla otsene. näiteks B või posakonasool. On oluline, et ravimeid kasutatakse vastavalt meditsiinilisele soovitusele ja ravi lõpetatakse, isegi kui sümptomeid enam pole.
Lisaks võib arst sõltuvalt nakkuse tõsidusest soovitada seeni põhjustatud nekrootilise koe eemaldamiseks operatsiooni, mida nimetatakse eemaldamiseks.
Kas see informatsioon oli kasulik?
jah ei
Teie arvamus on oluline! Kirjutage siia, kuidas saaksime oma teksti paremaks muuta:
Kas küsimusi on? Vastamiseks klõpsake siin.
E-post, millele soovite vastust saada:
Kontrollige meile saadetud kinnitusmeili.
Sinu nimi:
Külastuse põhjus:
--- Valige oma põhjus --- HaigusElake pareminiAitage teist inimestHankige teadmisi
Kas olete tervishoiutöötaja?
EiArst, farmaatsiaõde, toitumisspetsialist, biomeditsiiniline, füsioterapeut, kosmeetik, muu
Bibliograafia
- RIIGIHARuldaste häirete organisatsioon. Mukormükoos. Saadaval: . Juurdepääs 10. jaanuar 2020
- SEVERO, Cecília B.; GUAZZELLI, Luciana S.; SEVERO, Luiz C. Zygomycosis. J. rinnahoidjad. pneumool. Vol.36, n.1. 134–141, 2010
- IBRAHIM, Ashraf S. jt. Mukormükoosi patogenees. Clin Infect Dis. 24. köide (1. varustus). S16-S22, 2012
- SKIADA, A. jt. Mukormükoosi diagnoosimise ja ravi väljakutsed. Med Mycol. Vol.56. 93–101, 2018
- LONGO, Dan L. jt. Harrisoni sisehaigused. 18.ed. São Paulo: AMGH toimetaja, 2013. 1661–1664.