Teadvusetu tegu hammaste pideva pigistamise või jahvatamise kohta on nn bruksism. See häire võib esineda nii päeval kui öösel, kui seda nimetatakse öine bruksism.
Hambaravi diagnoosib bruksismi ja tema ravi toimub lõõgastumisega ja hambakaitseplaadi abil, mis tuleb hambaid magada.
Bruksismi põhjused
Öine bruksism ei ole alati kindel põhjus, kuid see võib olla tingitud:
- Neuroloogilised probleemid, nagu ärevus ja Parkinsoni tõbi;
- Selliste ravimite kasutamine nagu fluoksetiin, paroksetiin, venlafaksiin;
- Hingamisprobleemid nagu norskamine ja uneapnoe.
Liiga kofeiini, alkoholi, tubaka tarbimine või narkootikumide sagedane tarbimine suurendab bruksismi sagedust nii päeval kui ka öösel.
Bruksismi sümptomid
Bruksismi sümptomid on:
- Hambad pinguldada ja lihvida;
- Kandke hammaste pinda, nagu on näidatud joonisel 1;
- Lõuu lõualuu liigeste valu, nagu on näidatud joonisel 2;
- Peavalu pärast ärkamist;
- Päevane väsimus, kuna une kvaliteet on vähenenud.
Bruksism võib põhjustada probleeme, mis kaasnevad temporomandibulaarse liigesüsteemi talitluse (TMJ) nimega TMJ, mis ühendab lõualuu kolju juurde. Selle haiguse diagnoos tehakse hambaarsti poolt, alates hamba sümptomite ja välimuse hindamisest.
Kuidas ravida bruksismi
Bruksismil pole ravi ja selle ravi eesmärk on valu leevendamine ja hammaste probleemide vältimine. Seega tuleb hambakaitseplaati öösel ära hoida, et vältida hõõrdumist hammaste ja mõnede ravimite nagu lihasrelaksandid, antidepressandid ja rahustid, mida tavaliselt kasutatakse sõltuvuse vältimiseks lühikese aja jooksul.
Lisaks saab stressi ja ärevuse ning vajadusel psühholoogilise nõustamise vähendamiseks kasutada lõõgastusmeetodeid.
Valu leevendamiseks võib lõualuude lihaseid rakendada jääks või sooja veega, vältige rasket toitu nagu pähklid või toores köögiviljad, kael, õla- ja näomassaaž ning harjutused venitamisel.
