Närvikoefitsiendid vastavad ükskõik millistele korduvatele ja kompulsiivsetele toimingutele nagu silmad mitu korda vilkuv, näiteks pea liigutamine või nina nuusutamine. Ticsid ilmnevad tavaliselt lapsepõlves ja kaovad tavaliselt ilma noorukieas või varajases eas täiskasvanueas.
Tics ei ole tõsine ja enamus ajast ei häiri igapäevaseid tegevusi. Kuid kui tics on keerulisem ja esineb sagedamini, on oluline diagnoosida neuroloog või psühhiaater, kuna see võib olla Tourette'i sündroom. Vaadake, kuidas Tourette'i sündroomi tuvastada ja ravida.
Miks see juhtub?
Närvilisuse põhjused ei ole veel välja kujunenud, kuid need tekivad tavaliselt ülemäärase ja sagedase väsimuse, stressi ja ärevushäire tagajärjel. Kuid inimesed, kes on püsiva stressi all või tunnevad ennast suurema osa ajast, ei pruugi olla tics.
Mõned inimesed usuvad, et toksikaaride esinemine on seotud geneetiliste muutustega ühe aju ahela ebaõnnestumisega, mis põhjustab dopamiini suuremat tootmist, stimuleerides tahtmatuid lihaste kontraktsioone.
Peamised sümptomid
Närvitekid on näo ja kaela lihaste tahtmatud kokkutõmbed, mis võivad põhjustada:
- Silmad vilguvad korduvalt;
- Liigutage oma pea, kui kallutad seda edasi ja tagasi või külgedele;
- Huulte hõõrumine või suu liikumine;
- Vibutage oma nina;
- Õlake õlg;
- Näod.
Lisaks motoorikatüübidele võivad ikkagi olla helide emissiooniga seotud ticsid, näiteks köha, keele piiksutamine ja nina nuusutamine.
Tics on tavaliselt kerged ja mitte piiravad, kuid närvilistel inimestel on endiselt palju eelarvamusi ja ebameeldivaid kommenteerimisi, mis võivad põhjustada isoleerimist, vähenenud afektiivset ringi, soovimatust kodust lahkuda või varem tegutseda meeldiv ja isegi masendav.
Tourette'i sündroom
Tourette'i sündroom ei ole alati närvisüsteem. Tavaliselt iseloomustab seda sündroomi sagedasemad ja keerukamad tics, mis võivad kahjustada inimese elukvaliteeti, kuna lisaks tavapärastele nägudele, nagu näiteks silma blink, on näiteks ka punutised, lööve, sumin, mürarohane hingamine ja rindkere rütmis, näiteks kõik liikumised tehakse tahtmatult.
Selle sündroomi iseloomulikud jooned ilmnevad 7-11 aasta jooksul ning on oluline, et diagnoos toimuks nii kiiresti kui võimalik, et ravi alustataks ja laps ei tunne selle sündroomi nii palju tagajärgi oma igapäevaelus. Siin on kuidas Tourette sündroomi eristada närvilisusest.
Kuidas toimub ravi?
Närvipimesid kaovad tavaliselt noorukieas või varajases eas täiskasvanueas ning ravi ei ole vajalik. Siiski on psühhoteraapia soovitatav, et isik identifitseeriks ja hõlbustaks nende kadumist.
Mõnedel juhtudel võib psühhiaatrid soovitada teatud ravimite, nagu neuromodulaatorid, bensodiasepiinid või botuliintoksiini kasutamine, näiteks sõltuvalt sümptomite raskusastmest.