Müelomeningootsel on kõige tõsisem spina bifida tüüp, mille puhul lapse selgroo luud ei sünnita raseduse ajal korralikult, põhjustades seljaaju, närve ja tserebrospinaalset vedelikku sisaldava lapse selga.
Üldiselt on müelomeningootseli kotti välimus selgemini levinud seljaosas, kuid see võib esineda kõikjal selgroos, põhjustades lapse jäseme tundlikkuse kaotamist ja funktsiooni allapoole probleemi asukohta.
Müelomeningootsel ei ole ravivat, sest kuigi tasku on võimalik operatsiooni abil vähendada, ei saa probleemi põhjustatud kahjustusi täielikult ümber pöörata. See on järgmine: ravi: müelomeningootseli ravi.
Mielomeningocele'i fotod
Müelomeningootseli ravi
Müelomeningootseli ravi tehakse tavaliselt esimese 48 tunni jooksul pärast sünnitust kirurgilise operatsiooniga selgroo sulgemiseks ja seljaaju kaitsmiseks, vältimaks infektsiooni või tõsiseid vigastusi, mis võiksid ohustada beebi elu.
Lisaks sellele võib enamikul müelomeningootselist beebidel tekkida ka hüdrotsefaalia, mis on probleem, mille puhul liigne kogunemine vedelikku kolju sees, seega võib osutuda vajalikuks teha uus operatsioon, mis paneb drenaažisüsteemi. Lisateave: Hydrocephalus on raviks.
Pärast operatsiooni võib arst soovitada ka lapsele füsioteraapiat vahetult pärast taastumist säilitada, et säilitada liigeste amplituudi ja vältida lihaste atroofiat kasvu ajal.
Müelomeningootseli sümptomid
Müelomeningootseli peamine sümptom on lapse tagaküljel oleva kott, kuid muud nähud on:
- Jalgade raskused või liikumise puudumine;
- Soojuse või külma tundlikkuse kaotus;
- Kusepidamatus ja fekaalne inkontinentsus;
- Jalgade või jalgade väärarengud.
Tavaliselt teeb pediaatril müelomeningotsel diagnoosi ainult sümptomite jälgimisel, kuid mõnel juhul võib osutuda vajalikuks kasutada näiteks muid diagnostilisi teste nagu magnetresonants, kompuutertomograafia või röntgenuuring.
Siin on kuidas lapse ettevalmistamine peaks olema:
- Millal MRT laps
