Biopsia on invasiivne test, mida kasutatakse erinevate organismi kudede tervise ja terviklikkuse uurimiseks nagu nahk, kops, lihased, luud, maks, neerud või põrn. Biopsia eesmärk on jälgida mis tahes muutusi, näiteks rakkude kuju ja suuruse muutusi, ning see on kasulik ka vähirakkude ja muude terviseprobleemide esinemise tuvastamiseks.
Kui arst küsib biopsiaid, on see, et on olemas kahtlus, et koes on mõningaid muutusi, mida teistes eksamitest ei saa näha, ja seetõttu on vaja teha uuring viivitamata, et diagnoosida terviseprobleem ravi alustamiseks võimalik.
Kui biopsia võib osutuda vajalikuks
Enamikul juhtudel on biopsia vajalik, kui on kahtlustatavaid rakkude muutusi, näiteks kahtlustatakse vähktõbe või kui nahal on kahtlaseid tunnuseid nahal olev märk või kahjustus.
Kui infektsioossed haigused eksisteerivad, võib biopsia aidata identifitseerida nakkuse allikaks olevat ainet ja autoimmuunhaiguste korral võib see aidata tuvastada, kas on muutusi siseorganites või kudedes.
Kuidas toimub biopsia?
Enamikul juhtudel viiakse biopsia läbi kohaliku anesteesia või kerge sedatsiooniga, mis on tavaliselt kiire ja valutu protseduur, mis ei vaja haiglaravi. Selle menetluse käigus kogub arst materjali, mida hiljem analüüsitakse laboris.
Sisemise biopsia korral juhitakse tavaliselt protseduure piltide abil, kasutades näiteks selliseid meetodeid nagu näiteks kompuutertomograafia, ultraheli või magnetresonants, mis võimaldavad jälgida elundeid.
Järgnevatel päevadel peab biopsia läbiviimise koht puhastama ja desinfitseerima vastavalt arsti poolt antud näidustustele ja mõnel juhul võib soovitada antibiootikumide võtmist tervenemise abiks.
Millised on kõige sagedasemad biopsia?
On mitmeid mitut liiki biopsiaid, mida saab teha ja mõned kõige levinumad on:
- Emaka biopsia: selle eesmärk on tuvastada võimalikke muutusi emaka limaskesta kudedes, mis võivad näidata näiteks emaka, emaka infektsioonide või vähi ebanormaalset kasvu;
- Eesnäärme biopsia: et teha kindlaks võimalikud muutused eesnäärmes;
- Maksa biopsia: kasutatakse vähi või teiste maksakahjustuste, nagu tsirroos või B- ja C-hepatiidi diagnoosimiseks;
- Kõhupiirkonna biopsia: aitab diagnoosida ja kaasneb verehaiguste, nagu leukeemia ja lümfoom, arenguga.
- Neeru biopsia: see viiakse tavaliselt läbi, kui uriinis on valke või verd, mis aitab tuvastada neeruprobleeme.
Teostatav biopsia tüüp sõltub tuvastatavast probleemist. Biopsia tulemus võib olla negatiivne või positiivne ja arst võib alati küsida eksami uuesti, et kõrvaldada valepositiivne hüpotees.
Lisaks tavapärasele biopsiale on olemas ka vedel biopsia, mis on vähkkasvajate tuvastamiseks ja analüüsimiseks vereanalüüs ning mõnes olukorras alternatiiv klassikalisele biopsiale.
