Rasedust peetakse riskiks, kui arstliku läbivaatuse järel kinnitab sünnitusarst, et ema või laps on haigestunud või surma saanud raseduse või sünnituse ajal.
Kui rasedus on diagnoositud ohtu, on oluline järgida kõiki meditsiinilisi juhiseid, võib olla vaja jääda hooldekodusse suuremal osal päevast istungi või lamamist ning mõningatel juhtudel võib haigla isegi lubada.
Rasedusriskide sümptomid
Tihti esineb tihti raseduse ajal sümptomeid, mis põhjustavad ebamugavusi rasedatel naistel nagu iiveldus, iiveldus, toidu seedimisega seotud raskused, kõhukinnisus, seljavalu, krambid või vannituba. Kuid on ka muid sümptomeid, mis võivad osutada riskantsele rasedusele:
- Verejooks tupest
- Emaka kokkutõmbed enneaegselt
- Amniootiline vedelik valatakse enneaegselt
- Ärge tundke, et laps liigub rohkem kui päev,
- Sage oksendamine ja iiveldus
- Sage peapööritus ja minestamine
- Valu, urineerimine,
- Organi äkiline turse
- Südame löögisageduse äkiline kiirenemine
- Jalgsi raskused
Kui teil tekib mõni neist sümptomitest, on soovitatav konsulteerida arstiga niipea kui võimalik.
Raseduse ohu eest hoolitsemine
Rasedusriskiga seotud ettevaatusabinõud hõlmavad puhkust, tasakaalustatud söömist, ravimite sissevõtmist ja suundi, mida arst näitab.
Lisateave raseduse toitmise kohta: Söötmine raseduse ajal.
Need hoolitsused sõltuvad ka raseduse riski põhjusest, mis ei ole alati sama. Rasedusrisk on sagedasem sellistes olukordades nagu emade vanus üle 35 aasta või alla 15 aasta, ema kõrgus alla 1, 45 m, suur eellased enne rasestumist, reproduktiivorganite strukturaalsed kõrvalekalded, uimastisõltuvus, suitsetamine ja joomine alkohol raseduse ajal, suur füüsiline koormus, kokkupuude kahjulike keemiliste või bioloogiliste mõjuritega ja isegi liigne stress.
Sellepärast on prenataalsed järelmeetmed hädavajalikud. Lisateave sünnitusabi kohta: Sünnitusabi.
