Hemoteraapia on selline ravi, mille käigus kogutakse inimeselt eelnevalt kindlaksmääratud kogus verd ja pärast töötlemist ja analüüsi viiakse üle teisele isikule, aitades kaasa patsiendi ravile ja paranemisele.
Automaatse hemoteraapia puhul aga võetakse vereproov ära ja seejärel jõuab kehasse süste otse veeni või lihasesse. Sellist tüüpi ravi tehakse tavaliselt immuunsüsteemi stimuleerimiseks ja seetõttu saab seda kasutada erinevate terviseprobleemide, nagu artriit, podagra või allergiad, sümptomite leevendamiseks. Kuigi see on kasulik, on automaatne hemoteraapia halvasti uuritud meetod ja ANVISA ei ole seda veel heaks kiitnud.
Peamised eelised
Hemoteraapia protseduuri saab teha mitmes olukorras, enamasti läbi viidud õnnetusi kannatavate inimeste ravimisel ja suure hulga vere kaotamisel, suurte operatsioonide ajal ja pärast seda ning verega seotud haigustega nagu leukeemia, aneemia, lümfoom ja purpura.
Automaatse hemoteraapia puhul on eesmärgiks stimuleerida immuunsüsteemi, seda tüüpi alternatiivne ravi võib olla tõhus järgmistel juhtudel:
- Reumatoidartriit;
- Podagra;
- Bronhiit;
- Allergiad;
- Crohni tõbi;
- Herpes;
- Akne;
- Ringlusprobleemid;
- Ekseem;
- Jalgadel esinevad haavandid;
- Seennakkused.
Mõnel juhul võib inimese enda süstitud verd sümptomite leevendamiseks veel lisada osooni või taimseid preparaate. Näiteks tundub, et osoon parandab vere hapnikuga varustamist ja võib seetõttu aidata halva vereringe korral. Juba ravimtaimede kasutamine, näiteks ehhüpeenia, võib stimuleerida keha viiruslike nakkustega võitlemiseks.
Kuidas seda teha?
Hemoteraapia protseduur tehakse sama vere kogumise protsessi järgi, st veresoolele pannakse garbrotehnika, mis võimaldab veresooni parima visualiseerimise, seejärel võetakse 50 kuni 300 ml verd, mis paigutatakse mis sisaldab hepariini, mis on antikoagulantne aine, st see hoiab ära vere hüübimise.
Automaatse hemoteraapia puhul viiakse see veri keha sisse 30 minuti jooksul pärast selle äravõtmist ja seda saab süstimise teel otse lihases või veeni. 30 minuti jooksul võib vere kehasse siseneda enne selle taaskasutamist väljapoole, võib arst paigutada näiteks sellesse verele aineid, mis hõlbustavad taastumisprotsessi, näiteks osooni või taimset preparaati.
Hemoteraapia korral saadetakse kogutud veri laborisse vereanalüüside tegemiseks ja ühilduvuseks vereringet saavale isikule, et vältida mis tahes transfusioonireaktsiooni. Mõistke, kuidas vereülekanne on tehtud.
Miks saab autohaemoteraapia töötada?
Autoheemoteraapia kasulik mõju tundub olevat seotud antigeenide esinemisega süstitud veres, mis stimuleerib organismil antikehade tootmist, mis muudab immuunsüsteemi tugevamaks võitlemiseks tekkiva haigusega.
See tähendab, et kui verd süstitakse tagasi kehasse, hakkab organism selle verd rünnakuma, sest see sisaldab areneva haiguse jälgi. Kui see juhtub, muutub keha haiguse suhtes rohkem resistentsust ja seetõttu suudab see kiiremini kõrvaldada.
Millised on terviseriskid?
Hemoteraapia ei ohusta tavaliselt doonorit ja retsipiente, kuid on oluline, et need oleksid ühilduvad, nii et transfusiooniprotsessiga seotud reaktsioone pole.
Kuigi erinevate haiguste ravimisel on mitmed eelised, ei ole autohemeteraapiat ANVISA poolt heaks kiidetud ja seetõttu ei tohiks seda kasutada. Selle põhjuseks on asjaolu, et selle ravimi mõjust ja võimalike terviseriskide kindlakstegemiseks on vaja veel mitmeid katseid.
