On võimalik uputada isegi ilma veeta, seisund, mida nimetatakse teisejärguliseks uppumiseks või kuiva uppumiseks. Selline uppumine võib tekkida kuni 3 päeva pärast seda, kui inimene on vees olnud ja isegi inspiratsiooni andnud väikese koguse vett, ja kuigi selline uppumine on haruldane, on see lastel sagedamini levinud.
Kuiv uppumine võib juhtuda pärast "peaaegu uppumise" episoodi, kus inimene joob ja hingab vett, kuid tegelikult ei uputa. Sellisel juhul jõuab värske või soolane vesi kopsudesse, põhjustades hingamisteede turset, põhjustades kopsuturset ja inimene lämbub. Lisaks võivad ujumisbasseinides olevad kemikaalid põhjustada allergilist reaktsiooni, mis muudab ülitundlikeks ja ärritunud kopsud, halvendades seisundit.
Märgid, mis võivad viidata sekundaarsele uppumisele
Kuivat uppumist põdeva isiku võib esialgu suutma rääkida ja normaalselt süüa, kuid mõne aja pärast võib esineda järgmisi tunnuseid ja sümptomeid:
- Peavalu
- Unisus
- Liigne väsimus
- Hingamisraskused
- Rindkerevalu
- Köha
- Aju muutuse tunnused, nagu raskused rääkimisel ja suhtlemisel
- Võib esineda palavikku
Need märgid ja sümptomid võivad ilmneda kuni 3 päeva pärast "uppumisega" episoodi, mis võib juhtuda rannal, järvedel, jõgedel või basseinil, veega seotud õnnetuse korral või isegi pärast oksendamise enda inspiratsiooni, olukorda, mis võib esinevad inimestel, kellel on organismi ülemäärase alkoholisisalduse tõttu ebaühtlane või äärmiselt unine.
Mida teha, kui kahtlustate teisese uppumise
Helistage SAMU-le, helistades numbrile 192, milles selgitatakse, mis toimub või võetakse kohe haiglasse, et kontrollida hingamisfunktsiooni, näiteks röntgen- ja oksümeetriat.
Pärast diagnoosi võib arst määrata hingamismaski ja selliseid ravimeid nagu furosemiid, et hõlbustada vedeliku eemaldamist kopsudest, mõnel juhul võib seadmete abiga olla vaja hingata.
Lugege, mida teha vees uppumise korral ja kuidas seda olukorda vältida.
