Neurogeenne šokk tekib siis, kui aju ja keha vahel on teabevahetus, mis põhjustab veresoonte kaotamist ja laienemist, muutes verd keha läbi ringi. Kui see juhtub, ei jõua elundid hapnikku, mida nad vajavad, ja seega ei saa nad toimida, luues eluohtliku olukorra.
Seda tüüpi šokk on sagedamini liiklusõnnetustes ja kukkumistel, näiteks seljaaju vigastuse korral, kuid see võib tekkida näiteks aju probleemide tõttu.
Seega, kui tekib neurogeense šoki kahtlus, on väga oluline kohe arstiabi poole pöörduda või pöörduda arsti poole, helistades 192-le, nii et saab alustada sobivat ravi, mis tavaliselt tehakse sisekontrollisüsteemis otse veenis olevate ravimitega.
Märgid ja sümptomid
Neurogeense šoki kaks kõige olulisemat sümptomit on vererõhu langus ja südame löögisageduse aeglustumine. Samas on sageli ka teisi märke, näiteks:
- Kehatemperatuuri langus alla 35, 5ºC;
- Kiire, madal hingamine;
- Külm ja sinakas nahk;
- Pearinglus ja nõrkustunne;
- Liigne higi;
- Valu rinnus.
Sümptomite tõsidus suureneb tavaliselt vastavalt vigastusele, mis põhjustas šoki tekkimise, ja lülisamba puhul selgrool, seda suurem on tõsidus, seda raskem sümptomid võivad olla.
On ka teisi šoki tüüpe, mis võivad põhjustada ka selliseid sümptomeid nagu septiline šokk või kardiogeenne šokk. Igal juhul on alati tähtis minna kõige kiiremini, et minna haiglasse ravi alustamiseks.
Neurogeense šoki võimalikud põhjused
Neurogeense šoki peamine põhjus on näiteks seljaaju vigastuste või liiklusõnnetuste tagajärjel tekkinud seljaaju vigastused.
Ent neurogeense šoki põhjusteks võivad olla ka ebaõige tehnika kasutamine epidoriarterihaiguse ravimiseks haiglas või mõne närvisüsteemi mõjutava ravimi või ravimi kasutamine.
Kuidas toimub ravi?
Neurogeense šoki ravi tuleb alustada niipea kui võimalik, et vältida eluohtlikke tõsiseid tüsistusi. Seega saab ravi kohe hädaabisaalis alustada, kuid seejärel tuleb seda jätkata sisekeskkonnas, et säilitada eluliste näitajate pidev hindamine. Mõned raviviisid hõlmavad järgmist:
- Immobilisatsioon : seda kasutatakse juhtudel, kus esineb seljaaju vigastus, et vältida liikumiste halvenemist;
- Seerumi kasutamine otse veeni : see võimaldab suurendada vedelike kogust kehas ja reguleerida arteriaalset rõhku;
- Atropiini manustamine : ravim, mis suurendab südame löögisagedust, kui süda on kahjustatud;
- Epinefriini või efedriini kasutamine : koos seerumiga aitab vererõhku reguleerida;
- Kortikosteroidide, näiteks metüülprednisolooni kasutamine: aitab vähendada neuroloogiliste kahjustuste tüsistusi.
Lisaks, kui õnnetusjuhtum on toimunud, võib vigastus parandada ka operatsiooni.
Sel viisil võib ravi kesta vahemikus 1 nädal kuni mitu kuud sõltuvalt vigastuse liigist ja olukorra raskusastmest. Pärast eluliste näitajate stabiliseerumist ja šokkide taastumist on tavaliselt vaja füsioteraapia seansse, et taastada teatud lihasjõudu või kohanduda igapäevaste toimingutega.
