Psühhosomaatiline haigus: sümptomid, põhjused ja peamised näited

Somatiseerimine on psühhiaatriline häire, mille puhul isik esineb mitmesugustes keha organites paiknevatel füüsilistel kaebustel, nagu valu, kõhulahtisus, värisemine ja õhupuudus, kuid mida ei selgitata ühegi haiguse või orgaanilise muutuse tõttu. Üldiselt on psühhosomaatiliste haigustega inimesel sageli meditsiinilised kohtumised või hädaabiruumid nende sümptomite tõttu ja arstil on probleemi leidmine raskustes.

Seda olukorda nimetatakse ka somatiseerumishäireks ning see on inimestele murelik ja depressioon, nii et psühhoteraapiale lisaks psühhiaatrile jälgimisele on psühhoteraapia jaoks vajalik ravi asjakohane, mis võib näidata selliseid ravimeid nagu antidepressandid ja anksiolüütikumid, et aidata probleemi leevendamiseks.

Kõige tavalisemad psühhosomaatilised haigused

Iga inimene võib füüsiliselt oma organismis emotsionaalseid pingeid avaldada ja võib paljude haiguste simuleerida või süvendada. Peamised näited on:

1. Magu : valu ja põletustunne maos, iiveldus, mao-haavandite ja mao-haavandite halvenemine;
2. Soolestik : kõhulahtisus, kõhukinnisus;
3. Kurgus : kõhtu ühekordne tundmine, kõhupiirkonna ärritus ja mandlid;
4. Kopseenid : hingelduse ja lämbumise tunnused, mis võivad kopsu või südamehaigusi jäljendada;
5. Lihased ja liigesed : pinged, kontraktsioonid ja lihasevalu;
6. Süda ja vereringe : valu rinnus, mis võib isegi segi ajada infarktiga, lisaks südamepekslemisele, kõrge vererõhu tekkimisele või süvenemisele;
7. Neerud ja põis : valu või urineerimisraskused, mis võivad jäljendada uroloogilisi haigusi;
8. Nahk : sügelus, põletustunne või surin;
9. Sisemine piirkond : impotentsuse halvenemine ja vähenenud seksuaalne soov, raseduse raskused ja menstruaaltsükli muutused;
10. Närvisüsteem : peavalu, migreen, nägemise, tasakaalu, tundlikkuse (tuimus, kihelus) ja motoorika muutused, mis võivad jäljendada neuroloogilisi haigusi.

Somatiseerumishäirega isik võib neid sümptomeid mitu kuud või aastaid kannatada kuni põhjuse avastamiseni. Vaadake rohkem psühhosomaatilistest haigustest tingitud sümptomeid.

Lisaks on haigusi, mida võib käivitada või süvendada stressirohke olukord, eriti põletikulised haigused nagu reumatoidartriit või näiteks haigused nagu fibromüalgia või ärritunud soole sündroom.

Kuidas kinnitada

Psühhosomaatiliste haiguste diagnoosimist peaks tegema psühhiaater, kuid üldarst või muu spetsialist võib viidata sellele võimalusele, kuna nad välistavad teiste haiguste esinemise füüsilise ja laboratoorsel uurimisel.

Peamised sümptomid põhjustavad probleemi tuvastamist ning nad on kiire südame, värisemise, suu kuivus, õhupuuduse tunne ja ühekordne kurgus ning võib olla rohkem või vähem intensiivne vastavalt emotsionaalse seisundi halvenemisele või paranemisele inimene. Selle haiguse kinnitamiseks tuvastab arst oma hinnangus, et on vähemalt 4 sümptomit, millest kõige levinum on seedetrakti häired, need, mis imiteerivad neuroloogilisi haigusi või mõjutavad intiimi.

Mis põhjustab psühhosomaatilist haigust

On mitmeid olukordi, mis hõlbustavad somatiseerimise arengut, näiteks depressioon, ärevus ja stress. Kõige enam kannatavad inimesed on need, kes kannatavad sellistes olukordades nagu:

• Professionaalne väsimus ja ületunnitöö mõjutavad enamasti inimesi, kes töötavad üldsuse kui õpetajate, müügimeeste ja tervishoiutöötajatega, kuid ka tudengid ja töötud võivad neid komplikatsioone kannatada;
• Lapsepõlves või pärast märkimisväärseid sündmusi tekitav trauma on lisaks perekonfliktidele ka mõned olukorrad, mis võivad inimeselt, kes kardab ja ei motiveeri edasi liikuma, lahkuma;
• Psühholoogilise vägivalla ja demotivatsiooni olukorrad, nagu koduvägivalla ja kiusamise puhul;
• Palju ärevust ja kurbust inimestel, kes ei jaga oma probleeme ega räägi neid.

Nende haigusseisundite ravimine ei õnnestu abi otsimise või selle normaalse olukorra tõttu raskendatud, võib sümptomeid süvendada või füüsilisi haigusi põhjustada.

Kuidas toimub ravi?

Nende haiguste ravi võib hõlmata selliseid ravimeid nagu valuvaigistajad, põletikuvastased ja antihistamiinikumid nende sümptomite leevendamiseks, kuid on oluline järgida psühholoogi või psühhiaater, et õppida emotsioonide kontrollimiseks ja raviks tõelist probleemi põhjus.

Näiteks antidepressandid, näiteks sertraliin või fluoksetiin ja anksiolüütikumid, nagu klonasepaam, näiteks psühhiaatri ettekirjutus, aitavad rahulikult ja vähendada ärevust ning psühhoteraapia seansid on olulised, et aidata lahendada sisemisi konflikte.

Mõned lihtsad ja loomulikud sammud võivad aidata ka emotsionaalsete probleemidega tegeleda, näiteks kummelite ja valerieenide rahulolevate teede võtmine, puhkepaus, et puhata meelt ja püüda ühe probleemi korraga lahendada. Kindlasti võib kehalise võimekuse, näiteks jalgsi, jooksu, jooga või pilatese kasutamine mõistagi kaasa aidata heaolu saavutamisele.

Lisateave näpunäidete kohta ärevuse juhtimiseks.