Kuidas aidata lapsel vähiga toime tulla

Lapsed ja noorukid reageerivad vähi diagnoosimisele erinevalt, vastavalt nende vanusele, arengule ja isiksusele. Siiski on mõned tunded, mis on samaealistel lastel tavalised, ja seetõttu on ka vanemate strateegiaid, mida vanemad saavad oma lapsel vähiga toime tulla.

Vähi peksmine on võimalik, kuid uudiste saabumine ei toimu alati parimal viisil, lisaks sellele, et ravil on palju kõrvaltoimeid. Siiski on mõned strateegiad, mis aitavad teil sellest delikaatsest etapist sujuvamalt ja mugavamalt üle saada.

Lapsed kuni 6 aastat

Kuidas sa end tunned?

Selles vanuses lapsed kardavad vanematest lahus olla ning kardavad ja on häiritud, sest neil tuleb läbida valusaid meditsiinilisi protseduure ning neil võivad olla raevuhood, karjumine, löömine või hammustamine. Lisaks võivad nad näha õudusunenägusid, pöörduda tagasi vanade käitumisharjumuste juurde nagu voodimärgamine või pöidla imemine ning keelduda koostööst, vastupanu korraldustele või teiste inimestega suhtlemisele.

Mida teha?

• Rahustamine, kallistamine, kaisutamine, laulmine, lapsele loo mängimine või mänguasjadelt tähelepanu juhtimine;
• Tervisetestide või protseduuride ajal viibige alati lapsega;
• Pange lapse lemmik topis, tekk või mänguasi tuppa;
• Looge rõõmsameelne ja värvikas, hea valgustusega haiglatuba koos lapse isiklike esemete ja joonistustega;
• Säilitage lapse tavapärane ajakava, näiteks une- ja söögiajad;
• Võtke päevast aega lapsega mängimiseks, mängimiseks või mõne tegevuse tegemiseks;
• Kasutage telefoni, arvutit või muid vahendeid, et laps saaks näha ja kuulda vanemat, kes ei saa koos temaga olla;
• Andke toimuva kohta väga lihtsaid selgitusi ka siis, kui olete kurb või nutate, näiteks: "Ma tunnen end täna veidi kurva ja väsinuna ning nutt aitab mul paremaks saada";
• Õpetage lapsel oma tundeid tervislikult väljendama, nagu joonistamine, rääkimine või padja löömine, selle asemel, et hammustada, karjuda, lüüa või jalaga lüüa;
• Premeeri lapse head käitumist, kui ta teeb koostööd arstliku läbivaatuse või protseduuridega, andes võimaluse korral näiteks jäätist.

Lapsed vanuses 6 kuni 12 aastat

Kuidas sa end tunned?

Selles vanuses lapsed võivad olla ärritunud kooli pooleli jätmise pärast ning ei näe koolis sõpru ja kolleege, süüdi selles, et arvavad, et nad on põhjustanud vähki, ja on mures vähktõve arvamise pärast. 6–12-aastased lapsed võivad näidata ka viha ja kurbust, et nad on haigeks jäänud ja nende elu on muutunud.

Mida teha?

• Selgitage diagnoosi ja raviplaani lapsele arusaadaval viisil;
• Vastake kõikidele lapse küsimustele siiralt ja lihtsalt. Näiteks kui laps küsib: "Kas minuga saab kõik korda?" vasta siiralt: "Ma ei tea, aga arstid teevad kõik võimaliku";
• Nõuda ja tugevdada ideed, et laps ei põhjustanud vähki;
• Õpeta lapsele, et tal on õigus olla kurb või vihane, kuid et ta peaks sellest oma vanematega rääkima;
• Jagage õpetaja ja klassikaaslastega, mis lapsega toimub, julgustades ka last seda tegema;
• Korraldage igapäevaseid tegevusi, nagu kirjutamine, joonistamine, maalimine, kollaaž või füüsiline treening;
• Aidake lapsel saada kontakte õdede-vendade, sõprade ja kolleegidega koolis külastuste, kaartide, telefonikõnede, tekstsõnumite, videomängude, suhtlusvõrgustike või e-posti teel;
• Koostage lapsele kooliga sidepidamise plaan, tundide jälgimine arvuti kaudu, juurdepääs materjalidele ja kodutöödele;
• Julgustage last kohtuma teiste sama haigusega lastega.

13–18-aastased teismelised

Kuidas sa end tunned?

Teismelised tunnevad lisaks sellele, et neil pole vabadust ega iseseisvust ning nad vajavad oma sõprade või õpetajate tuge, kes pole alati kohal, kui nad peavad kooli pooleli jätma ja oma sõpradega koos olemise lõpetama. Teismelised saavad mängida ka sellega, et neil on vähk, või proovida mõelda positiivselt ja mõnel muul ajal mässata oma vanemate, arstide ja ravi vastu.

Mida teha?

• Pakkuge mugavust ja empaatiavõimet ning kasutage pettumusega toimetulekuks huumorit;
• Kaasake nooruk kõikidesse aruteludesse diagnoosi või raviplaani üle;
• Julgustage teismelist küsima arstidelt kõiki küsimusi;
• Nõuda ja kinnitada ideed, et teismeline ei põhjustanud vähki;
• Las nooruk räägib ainult tervishoiutöötajatega;
• Julgustage teismelisi jagama sõpradele oma haiguse kohta uudiseid ja hoidma nendega ühendust;
• Julgustage noorukit kirjutama päevikut, et ta saaks oma tundeid väljendada;
• Korraldage sõprade külastusi ja planeerige võimaluse korral koos tegevust;
• Töötage välja teismelise plaan kooliga ühenduse pidamiseks, tundide jälgimiseks arvuti kaudu, juurdepääsuks näiteks materjalidele ja kodutöödele;
• Aidake noorukil suhelda teiste sama haigusega noorukitega.

Vanemad kannatavad ka selle diagnoosiga koos lastega ja seetõttu peavad nad oma hea tervise eest hoolitsema oma tervise eest. Psühholoogi abiga saab leevendada hirmu, ebakindlust, süütunnet ja viha, kuid jõu taastamiseks on oluline ka pere tugi. Seega on vanematel soovitatav nädala jooksul varuda puhkehetki ja rääkida sellest ning muudest asjadest.

Ravi ajal on lastel tavaline, et nad ei tunne söömist ega kaalu langetamist, nii et vaadake, kuidas parandada lapse isu vähiravi järele.

Kas see informatsioon oli kasulik?

jah ei

Teie arvamus on oluline! Kirjutage siia, kuidas saaksime oma teksti paremaks muuta:

Kas küsimusi on? Vastamiseks klõpsake siin.

E-post, millele soovite vastust saada:

Kontrollige meile saadetud kinnitusmeili.

Sinu nimi:

Külastuse põhjus:

--- Valige oma põhjus --- HaigusElake pareminiAitage teist inimestHankige teadmisi

Kas olete tervishoiutöötaja?

EiArst, farmaatsiaõde, toitumisspetsialist, biomeditsiiniline, füsioterapeut, kosmeetik, muu